Põhikiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Erakonna nimi on Eesti Rahva Erakond (edaspidi: ERE).
1.2. ERE on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mis tegutseb oma programmiliste eesmärkide elluviimise nimel.
1.3. ERE eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine.
1.4. ERE tegutseb põhikirja ja programmi ning erakonna juhtorganite otsuste alusel. Erakonna juhtimisel lähtutakse demokraatlikest põhimõtetest.
1.5. ERE´l on oma hümn, lipp, embleem, märk ja muu sümboolika.
1.6. ERE asukoha juriidiline aadress on Tallinn, Eesti Vabariik

2. ERE LIIKMED

2.1. ERE liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis.
2.2. ERE auliikmeks või auesimeheks võib nimetada isiku, kellel on erilisi teeneid erakonna ees või kes on aktiivselt osalenud Eesti riigi taasiseseisvumise saavutamisel või riikluse arendamisel. Erakonna auesimeheks võib nimetada erakonna endise esimehe.
Otsuse auliikmeks või auesimeheks nimetamise kohta teeb erakonna volikogu. Otsuse tegemiseks peab olema nõusolek asjaomaselt isikult.
2.3. ERE võib omada toetajaliikmeid. ERE toetajaliige võib olla välismaalane, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ning kellel on hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.
2.4. ERE toetajaliige võib olla välismaalane, kes ei ela alaliselt Eestis, kuid kes jagab ERE seisukohti ja poliitilisi vaateid ning on valmis täitma ERE poliitilisi eesmärke.
2.5. Erakonda astumiseks esitab isik erakonnale kirjaliku avalduse. Erakonnast väljaastumiseks esitab erakonna liige kirjaliku avalduse erakonnale või Tartu Maakohtu registriosakonnale. Erakonna liikme õigused ja kohustused tekivad erakonna liikmete nimekirja kandmisega ja lõpevad nimekirjas märke tegemisega erakonna liikmelisuse lõppemise kohta.
2.6. ERE liikmel on õigus valida erakonna juhtorganeid ja esindusi ning olla neisse valitud, osaleda erakonna valitavate institutsioonide koosolekutel erakonna juhatuse kehtestatud korras, pöörduda oma õiguste kaitseks erakonna institutsioonide poole, kuuluda erakonna ühendustesse, kasutada erakonna sümboolikat erakonna juhatuse kehtestatud korra kohaselt, avaldada arvamust ja algatust erakonna kõigis asjades, võtta osa oma isikuga seotud asjade arutamisest erakonnas.
2.7. ERE liige on kohustatud juhinduma ERE põhikirjast ja programmist ning erakonna nimel tehtud otsustest, hoiduma ERE mainet kahjustavatest tegudest ja avaldustest, austama poliitilise kultuuri üldtunnustatud põhimõtteid, tasuma liikmemaksu, toetama erakonna valimiskampaaniat, tegutsema aktiivselt institutsioonides, kuhu ta on erakonna esindajana valitud.
2.8. Erakonna liikme erakonnast väljaarvamise alus on erakonna selle osakonna juhatuse põhjendatud ettepanek, kus liige on arvel või aukohtu ettepanek erakonna juhatusele või erakonna liikme kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Osakonna juhatus saadab esildise piirkonna juhatusele. Kui piirkonnas osakond puudub, menetleb liikme erakonnast välja arvamist piirkonna juhatus.
Väljaarvamise otsustab piirkonna juhatus. Piirkonna juhatus saadab otsuse erakonna juhatusele.
Erakonnast väljaarvamise otsus jõustub, kui erakonna juhatus on selle kinnitanud.
2.9. ERE juhatus võib oma motiveeritud otsusega arvata erakonna liikme erakonnast välja, kui erakonna liige rikub jämedalt erakonna põhikirja nõudeid, Riigikogusse või omavalitsuse volikogusse kuuluv erakonna liige hääletab vastu oma fraktsiooni otsusele või umbusaldab Riigikogus või volikogus oma fraktsiooni liiget.
Erakonna maine kahjustamise olulistel juhtudel otsustab isiku erakonnast välja arvamise erakonna juhatus ilma erakonna osakonna juhatuse esildiseta ja erakonna piirkonna juhatuse otsuseta.
Otsus isiku erakonnast väljaarvamise kohta tehakse talle teatavaks kirjalikult kahe nädala jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
Erakonnast väljaarvamise otsust saab vaidlustada erakonna aukohtus. Aukohus võib liikmelisuse ennistada ja otsus on lõplik.
Erakonnast välja arvatud isikule liikmemaksu ei tagastata.

3. ERE STRUKTUUR

3.1. ERE struktuuriüksused on osakond, piirkond ja ühendused.
3.2. Osakond on piirkonnas moodustatud struktuuriüksus. Ühes piirkonnas võib olla mitu osakonda. Osakonna võib moodustada ka välisriigis, kui see on kooskõlas asukohariigi seadustega.
3.3. Osakonna võivad moodustada asutamiskoosolekul vähemalt kümme erakonna liiget. Osakond registreeritakse piirkonna ja erakonna juhatuses asutajate avalduse alusel.
3.4. Osakond juhindub oma tegevuses erakonna põhikirjast ja programmist ning osakonnast kõrgemate erakonna juhtimistasemete otsustest.
3.5. Osakonna üldkoosolek on osakonna kõrgeim organ, mille kutsub kokku osakonna juhatus vähemalt üks kord aastas erakonna juhatuse kehtestatud korras. Üldkoosoleku käik ja otsused protokollitakse.
3.6. Osakonna üldkoosoleku pädevuses on ära kuulata osakonna esimehe aruanne osakonna juhatuse tegevusest üldkoosolekute vahelisel ajal, anda hinnang osakonna juhatuse tegevusele, valida üheks aastaks osakonna esimees, vähemalt kolmeliikmeline osakonna juhatus, otsustada osakonna tegevuse lõpetamine;
3.7. Osakonna tööd juhib ja korraldab osakonna esimees.
3.8. Osakonna juhatusse kuuluvad osakonna esimees ja juhatuse liikmed.
3.9. Osakonna juhatuse ülesandeks on korraldada osakonna tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal, teha ettepanek isiku erakonna liikmeks vastuvõtmise ja erakonnast väljaarvamise kohta piirkonna juhatusele, koostada osakonna tegevuskava, arutada erakonna poliitikat ja kujundada otsuseid, teha koostööd erakonna teiste struktuuriüksustega ja esindusorganitega, koguda osakonna liikmetelt liikmemaksu, kinnitada osakonna üldkoosoleku toimumise aeg ja päevakorra eelnõud, koostada ERE valimisnimekiri kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks ja edastada see piirkonna juhatusele kooskõlastamiseks.
3.10. Piirkonnad on ERE struktuuriüksused, mis kattuvad Riigikogu valimiste valimisringkondadega.
3.11. Piirkonnaorganisatsiooni kuuluvad piirkonnas olevad erakonna osakonnad.
3.12. Piirkonna kõrgeim organ on konverents, mille kutsub kokku piirkonna juhatus vähemalt üks kord aastas erakonna juhatuse kehtestatud korras. Konverentsi käik ja otsused protokollitakse.
3.13. Piirkonna erakorralise konverentsi kutsub kokku piirkonna juhatus vähemalt ühe piirkonda kuuluva osakonna juhatuse ettepanekul.
3.14. Piirkonna konverentsi pädevuses on kuulata ära piirkonna esimehe aruanne piirkonna juhatuse tegevusest konverentside vahelisel ajal, anda hinnang piirkonna juhatuse tegevusele, valida üheks aastaks piirkonna esimees, vähemalt kolmeliikmeline piirkonna juhatus, teha muid piirkonda puudutavaid otsuseid.
3.15. Piirkonna juhatuse pädevus on korraldada piirkonna tegevust konverentside vahelisel ajal, anda ülesandeid piirkonna osakondadele, korraldada piirkonna osakonna tegevuse lõpetamine erakonna juhatuse otsuse alusel, otsustada isiku erakonna liikmeks vastuvõtmine ja väljaarvamine, koostada piirkonna tegevuskava, arutada erakonna poliitikat ja kujundada otsuseid, kooskõlastada piirkonna osakonnas kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks koostatud ERE kandidaatide valimisnimekiri, teha ettepanek ERE juhatusele Riigikogu valimiste ERE kandidaatide ringkonna nimekirja, otsustada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, millist koostööd teha teiste erakondadega ja milliseid valimisliitusid sõlmida.
3.16. Erakonna liikmed võivad moodustada naiste-, eakate ja noorteühenduse. Erakonna ühenduse nime ja töökorralduse määravad ühenduse liikmed ise.

4. ERE JUHTIMINE

4.1. ERE juhtorganid on kongress, volikogu ja juhatus. Juhatuse tööd juhib erakonna esimees, keda vajadusel asendavad aseesimehed ning igapäevases töös toetavad erakonna peasekretär ja erakonna büroo.
4.2. Kongress on ERE kõrgeim organ, mis kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas.
4.3. Kongressi kutsub kokku ja esindusnormi kehtestab erakonna juhatus. Kongressi päevakorra ja eelnõud kinnitab erakonna volikogu.
4.4. Erakorraline kongress kutsutakse kokku erakonna volikogu otsusel või
vähemalt ühe kolmandiku erakonna liikmete taotlusel kolmekümne päeva jooksul pärast seda, kui erakonna juhatus on vastava taotluse kätte saanud.
4.5. Kongress on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole kongressile delegeeritud saadikutest. Kongressil tehakse otsused osalevate saadikute poolthäälteenamusega. Osalevateks saadikuteks loetakse kongressi kinnitatud mandaatkomisjoni aruande kohane saadikute arv.
4.6. Kvoorumi puudumise korral on osalevatel saadikutel õigus määrata kongressi toimumise uus koht ja aeg, mis ei tohi olla varem kui kümne päeva pärast. Uuesti kokku kutsutud kongressil on sama päevakord. Korduskongressi saadikud on kvoorumi puudumisel ära jäänud kongressi saadikud. Korduskongress on otsustusvõimeline olenemata osalevate saadikute arvust.
4.7. Erakonna põhikirja muutmiseks on vajalik kongressil osalevate saadikute kahekolmandikuline poolthäälteenamus. Osalevateks saadikuteks loetakse kongressi kinnitatud mandaatkomisjoni aruande kohane saadikute arv.
4.8. Kongressi pädevuseks on kinnitada erakonna programmilised seisukohad ning muuta põhikirja, kuulata ära erakonna esimehe aruanne erakonna juhatuse tööst kongresside vahelisel ajal ja anda hinnang juhatuse tööle, kuulata ära volikogu esimehe ettekanne kongresside vahelisel ajal tehtud tööst, kuulata ära revisjonikomisjoni aruanne ja kinnitada see, kuulata ära aukohtu esimehe ettekanne aukohtu tegevusest kongresside vahelisel ajal, valida erakonna esimees, kes nimetab kongressil valitud juhatuse liikmete seast kuni kuue aseesimehe kandidaadid, kelle kinnitab erakonna juhatus, valida erakonna juhatuse üksteist liiget, valida seitsmeliikmeline revisjonikomisjon, valida aukohtu esimees, kinnitada ERE astumine rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks, kinnitada teise erakonna ühinemine ERE´ga, otsustada erakonna tegevuse lõpetamine.
4.9. Erakonna esimehe valimisel on kongressi saadikul üks hääl. Erakonna juhatuse valimisel on saadikul kuni kaheksa häält. Aukohtu esimehe valimisel on saadikul üks hääl. Revisjonikomisjoni valimisel on saadikul kuni neli häält.
4.10. Isikuvalimised on salajased. Isikuvalimistel osutub valituks enim hääli saanud kandidaat.
4.11. Erakonna esimene kongress kutsutakse kokku kolme kuu jooksul peale erakonna registrisse kandmist.
4.12. Erakonna esimese kongressi koha, aja, päevakorra ja otsuste eelnõud ning kongressil osalevate saadikute kvoodi erakonna liikmete seast määrab kaheliikmeline erakonna juhatus.
4.13. Kuni erakonna esimese kongressini juhib erakonda kaheliikmeline erakonna asutajaliikmetest koosnev juhatus.
4.14. Volikogu on ERE esindusorgan, mis töötab välja erakonna programmilised seisukohad ja viib ellu erakonna poliitikat kongresside vahelisel ajal.
4.15. Volikogu juhindub oma tegevuses erakonna põhikirjast ja programmist ning volikogu istungil kinnitatud töökorrast. Volikogu asjaajamist ja tehnilist teenindamist korraldab erakonna büroo. Volikogu esindab ja tema tööd juhib esimees või esimehe poolt määratud aseesimees. Esimehe valib volikogu salajasel hääletusel kaheks aastaks.
4.16. Volikogusse kuuluvad, erakonna esimees, erakonna auliikmed ja auesimehed, erakonna juhatuse liikmed, erakonna piirkondade esimehed, erakonna piirkonna konverentsil valitud volinikud, üks piirkonna iga 100 liikme kohta, Riigikogu ERE fraktsiooni liikmed, ERE Euroopa Parlamendi saadikud, ühenduste esimehed.
4.17. Volikogu esimees või erakonna juhatus kutsub volikogu kokku vähemalt neli korda aastas. Volikogu töövormiks on istung. Erakorraliselt tuleb volikogu, erakonna esimehe või volikogu ühe kolmandiku liikmete taotlusel kokku kahekümne päeva jooksul alates päevast, kui erakonna volikogu juhatus on taotluse kätte saanud.
4.18. Volikogu on otsustusvõimeline, kui mandaatkomisjoni aruande kohaselt osaleb istungil üle poole volikogu liikmetest. Volikogu teeb otsuseid istungil osalejate poolthäälteenamusega.
4.19. Volikogu pädevusse kuulub kinnitada volikogu esimehe ettepanekul volikogu liikmete hulgast kaks volikogu aseesimeest, kinnitada volikogu töökord, kuulata ära erakonna revisjonikomisjoni aruanne ERE majandusaasta aruande kohta ja aruanne kinnitada, kinnitada ERE osalemine riigi valitsuskoalitsioonis, kuulata ära erakonna esimehe ettekanne erakonna juhatuse tegevusest, kuulata ära Riigikogu ERE fraktsiooni esimehe ettekanne fraktsiooni tegevusest, kinnitada erakonna nimel sõlmitud poliitilised lepped, kinnitada erakonna juhatuse ettepanekul Riigikogu ERE kandidaatide üleriigiline nimekiri, kinnitada aukohtu põhimäärus, valida salajasel hääletusel aukohtu liikmed, otsustada liikmemaksuga seotud küsimusi, kinnitada erakonna juhatuse ettepanekul ERE kongressi toimumise aeg ja kongressi päevakorra eelnõud, kutsuda kokku erakorraline kongress.
4.20. Volikogu esimehe ülesandeks on korraldada volikogu juhatuse tööd, koordineerida volikogu komisjonide tööd, anda aru volikogu juhatusele ja istungile ning ERE juhatusele.
4.21. ERE tegevust juhib erakonna juhatus. Juhatuse ülesandeks on juhtida erakonna tegevust, lähtudes erakonna programmist ning kongressil ja volikogus kinnitatud tegevussuundadest;
4.22. Juhatuse korraline koosolek toimub vähemalt üks kord kuus. Selle kutsub kokku erakonna peasekretär erakonna esimehe ülesandel.
4.23. Erakonna esimees juhib ja esindab erakonda, juhib juhatuse tööd ning annab aru erakonna volikogule ja kongressile. Esimehe ajutisel äraolekul täidab esimehe ülesandeid tema poolt määratud aseesimees või juhatuse liige juhatuse kehtestatud asendamise korra kohaselt.
4.24. Peasekretär korraldab erakonna tööd ja juhib erakonna bürood. Peasekretär täidab erakonna juhatuse ja esimehe poolt antud ülesandeid ning tegutseb ametijuhendi järgi.
4.25. ERE erakonna büroo korraldab erakonna asjaajamist ja tehnilist teenindamist, täidab erakonna juhatuse, esimehe ja peasekretäri antud ülesandeid ning nõustab erakonna struktuuriüksusi.
4.26. ERE revisjonikomisjoni ülesanne on kontrollida erakonna raha ja vara kasutamist. Teha revisjoni vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas, esitada aruanne kongressile, kongresside vahelisel ajal kord aastas erakonna volikogule.
4.27. ERE aukohus on erakonna mainet oluliselt rikkunud juhtumitele hinnangu andmiseks ning erakondliku tegevusega seotud liikmete omavahelise või liikme ja erakonna vahelise tüliolukorra hindamiseks ja lepitamiseks. Aukohtu pädevus ja tegevuse kord on sätestatud aukohtu põhimäärusega. Aukohtu põhimääruse kinnitab erakonna volikogu.
4.28. ERE tegevus lõpetatakse seaduses sätestatu alusel või erakonna kongressi otsusega. ERE tegevuse lõpetamiseks on vajalik kongressil osalevate saadikute kahekolmandikuline poolthäälteenamus.