Ajalugu

ERE asutati 1905. aastal, nime all Eesti Rahvameelne Eduerakond, pärast 1905. aasta revolutsioonisündmusi Eesti esimese poliitilise erakonnana. Erakond toetas algselt Venemaa Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei ideid parlamentaarsest– konstitutsioonilisest monarhiast Venemaal, täiendades seda nõudmistega Eestile piiratud autonoomiaõiguste andmise kohta analoogselt Soome Suurvürstiriigi ja Poolaga ning eestlastele baltisakslaste ja venelastega võrdsete õiguste saavutamine rahumeelsel ja demokraatlikul teel.

Erakonna peamine ideoloog oli Jaan Tõnisson.

1905. aasta lõpus toimunud Eesti Rahvaasemike Kongressil jäi ERE tagasihoidlikumate seisukohtade juurde, samas kui sotsialistid ja teised radikaalid esitasid “aulakoosolekul” tunduvalt äärmuslikumaid seisukohti. ERE mõõdukad vaated võimaldasid erakonnal tegutseda ka pärast 1905. aasta revolutsiooni mahasurumist. Palju aastaid oligi see Eesti ainus legaalselt tegutsev erakond.

ERE saadikud kandideerisid Venemaa keisririigi Riigiduumasse ning nende esindajad valiti Riigiduuma 3 koosseisu.

1917. aasta kevadel reorganiseeriti ERE, Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks. Erakonna programm nõudis demokraatlikke vabadusi, Venemaa Föderatiivse Vabariigi ja Eesti autonoomia kehtestamist, suurmaaomanike maa järkjärgulist minekut rahva kätte seda «õiglase tasu eest» võõrandades ning lubas lahendada tööliste taotlused. 5. novembril 1917 valiti EDE 24 liikmest koosnev keskkomitee, mille liidriks sai Jaan Tõnisson.

1918. aastal ühinesid Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond ühtseks Eesti Rahvaerakonnaks, mille asutamise kuupäevaks märgiti märts 1919. Erakonna peamisteks ideoloogideks olid Jaan Tõnisson, Jüri Jaakson, Peeter Põld ja August Kerem.

Asutava Kogu valimistel 1919 valiti ERE nimekirjast Asutavasse Kogusse: Jaan Tõnisson, Jaan Poska, Aadu Birk, Kaarel Parts, Oskar Kallas, Peeter Põld, Jüri Jaakson, Jaan Mägi, Johan Ploomipuu jt.

Enne 1932. aasta V Riigikogu valimisi liitus ERE Rahvusliku Keskerakonnaga.

Erakonna esimeheks sai Jaan Tõnisson.

Allikas: Vikipeedia